Mulle meenus waldorfkoolide 20. sünnipäeva peost osa võttes üks imeline fakt enda kunagise kooli kohta. Nimelt aeg-ajalt korraldati meie koolis kohvikupäevi. Neil päevadel avati vahetundidel igas klassis kohvikud, kus teiste klasside õpilased said käia ostmas meie (enamasti) emade tehtud kooke, küpsiseid jm maitsvat.

Kuna meie koolis puhvetit, kust oleks saanud osta Coca Colat ja krõpsu, ei olnud üldse, siis oli see vahva traditsioon väga edukas.

Hiljem läksin tavalisse kooli ja seal oli puhvet, kust kui tahtsid midagi osta, olid sunnitud valima ansambli saiakesed-šokolaadid-karastusjoogid hulgast. Ma tõesti ei saa aru, miks puhvetis ei oleks võinud normaalsemaid ja tervislikumaid asju müüa. Neid oleks ostetud küll, nagu näitas mu selle kooli, kus lõpetasin XII klassi, puhveti näide. Mingil hetkel hakati seal müüdama porgandit ja õunasid ja apelsine, mis olid eriti tüdrukute seas väga populaarsed. Ühtlasi olid need odavamad ja täitsid kõhtu pikemaks ajaks, kui saiakesed ja šokolaad.

Aga waldorfkoolide sünnipäeva kohvik oli maailmahea! Ausalt, ma ei ole varem viibinud kohvikus, kus koogitükk maksab 3-4 krooni, ja on sealjuures veel suussulavalt mõnus. Au ja kiitus neile (tõenäoliselt) emadele, kes sinna kohvikusse süüa tegid!